-----
Toomas Kalve fotodes on fiktsioonilise tõe kinnitus, mis ületab tavalise foto reaalsusefekti.
Surma teema on lääne ühiskonna üks viimaseid tabutsoone. Massikultuur pakib ja stiliseerib surma äratundmatuseni, meedia omakorda toob välja TV-surma sadomasohhistliku aspekti. Surma «ebameeldiv» temaatika on jäänud kunsti ja religiooni pärusmaaks.
Kalve formaliini järgi lõhnavad anatoomikumi dokumentatsioonid on küünilised ja «privaatsust solvavad», plaatfotoaparaadi optika kriibib kujutise niigi mõttelisele ajateljele, nii et osa positiividega sooritatud manipulatsioone tundub üleseletamise ja visuaalse mürana.
-----
Jaan Elken (katkend näituse „Persona“ arvustusest Postimees 22.02.1997)